PLR protsessi etapid: 

​

1. Suunamine

PLRi suunab pere lapse juhtumikorraldaja, kelleks võib olla näiteks lastekaitsetöötaja, sotsiaalpedagoog või mõni teine last toetav spetsialist, kes märkab, et sellest võiks perele abi olla. Kui pere on nõus osalema, täidab juhtumikorraldaja suunamisvormi, milles esitab ülevaate pere olukorrast ning lapse kaitse- ja riskiteguritest.

 

2. PLR koordinaatori määramine

Suunaja edastab vormi pere lahendusringi koordinaatorile, kelleks on väljaõppe saanud neutraalne spetsialist, kes pole pere suhtes üheski teises ametialases rollis. Tegutsevate PLR-koordinaatorite kontakte saab edastada Ennetustegevuse Keskus.

​

3. Ettevalmistus

PLR-koordinaator suhtleb perega ning arutab nendega läbi pere eesmärgid, et selgitada välja pere tugevused ning ressursid. Ta uurib ka, kes kuuluvad pere laiendatud tugivõrgustikku ja kes osalevad. Need on lapse ja pere jaoks olulised inimesed – sugulased, peretuttavad, naabrid jne. Siis kohtub ta kõigi pere tugivõrgustiku liikmetega ning valmistab nad ette pere lahendusringi koosolekuks.

Pere lahendusringi protsessis tuleb lähtuda lapse huvidest. Selleks, et selgitada välja lapse arvamus ning teha tema hääl kuuldavaks, kohtub koordinaator lapsega talle sobivas kohas. Koordinaator selgitab lapsesõbralikul viisil lapsele PLR-protsessi ja eesmärke ning uurib, millised on lapse mured ja ootused lahenduste leidmisel. Ta küsib lapselt ka tema jaoks oluliste inimeste kohta, kes peaksid osalema lahendusringi koosolekul.

 

4. PLR koosolek

Koosolek toimub neutraalses ruumis perega kokkulepitud ajal ja kohas ning sellel osalevad perevõrgustikku kuuluvad inimesed, koordinaator ja suunaja. Koordinaator räägib koosolekul üle koosoleku eesmärki,   protsessi ja lepitakse kokku reeglites.

Pere lahendusringi suunaja ehk juhtumikorraldaja (enamasti lastekaitsetöötaja, mõnel juhul ka kooli tugispetsialist) tutvustab pere olukorra ülevaates sisalduvat infot ja lahendamist vajavaid küsimusi. Koordinaator selgitab pere tegevusplaani koostamise ja kokkulepete sõnastamise viisi.

Seejärel algab pere privaataeg tegevusplaani koostamiseks, milles koordinaator ja suunaja ei osale, ent nad on pere jaoks vajaduse korral kättesaadavad. Erinevalt teistest taastava õiguse lähenemistest on pere privaataja kasutamine unikaalseks komponendiks pere võimestamisel, mida kasutatakse vaid PLR-protsessis. Pärast seda tutvustab pere suunajale ja koordinaatorile oma koostatud plaani. Selle peab suunaja heaks kiitma, võttes arvesse eelkõige lapse turvalisust. Seejärel lepitakse kokku tegevusplaani läbivaatamise kuupäev. 

 

5. Tegevusplaani elluviimine

PLR koosoleku toimumise järgselt on perel aega kokkulepitud plaani elluviimiseks.

 

​

6. Tegevusplaani läbivaatus

Läbivaatus toimub kokkulepitud ajal, tavapäraselt umbes kuu aega hiljem ning sellel osalevad perevõrgustik, koordinaator ja suunaja. Koordinaator juhib läbivaatuse protsessi ja paneb kirja tulemused, mis pere on saavutanud. Osalejad arutavad ja hindavad toimunud muutusi. Küsitakse lapse arvamust plaani toimimise ja muutuste ning edasiste ootuste kohta. Kui tegevusplaani ei ole täidetud või plaan ei toimi, täiendatakse seda. Kui plaan on toiminud, siis rakendatakse seda edasi. Vajaduse korral vaadatakse pere tegevusplaan läbi ka teist korda.